Mida kujutab endast AIESECi rahvusvaheline konverents?

Mina olen Laura, AIESEC in Tartu juhatuse liige. Eelmise aasta sügisel tekkis mul suur soov osaleda mõnel AIESECi rahvusvahelisel konverentsil. Olin ju poolteist aastat organisatsiooni liige olnud ning paljud teised sõbrad olid selle teekonna läbi teinud. Sügisel käisid kolm AIESEC in Estonia liiget Armeenias EuroCol ning nende kogemused panid mind veelgi enam mõtlema. Hakkasin vaikselt uurima, mis võimalused mul üldse on – Euroopast kaugemale ei tihanud ma minna. Mingi hetk hakkas mulle silma EuroXPRO, mis sel aastal toimus minu jaoks üpriski tundmatus Bosnia ja Hertsegoviinas. Esialgu polnud ma siiski kindel, kas ja kuidas, aga mida aeg sedasi, seda reaalsemaks see võimalus muutus. Kuni oligi käes 5. aprilli varahommik, mil takso mind varahommikul 5.50 peale korjas ja Tallinna Lennujaama läbi magava linna sõidutas.

Konverents kestis 5.-10. aprillini ning oli hommikust õhtuni (varajaste hommikutundideni) täielikult sisustatud. Kui esimestel päevadel oli sisu minu jaoks pisut kauge ja pehme, siis viimased päevad suutsid selle vea parandada. Esimesel päeval toimus ka üritus Global Village, kus kõik osalevad riigid näitasid enda riigi võlusid ja pakkusid kõigile huvilistele kohalikke maitseelamusi. Minuga tuli Eestist kaasa must leib, kamatahvlid, küüslauguleivad ja batoonikesed – just see kõige eestimaisem. Kusjuures, ei olnud üldse lihtne välja mõelda, mis siis on see, mis esindab Eestit kõige paremini. Loodust kaasa võtta ei saa. Laulu- ja tantsupidu samuti. Idufirmasid ja ITd ka mitte. Sellest hoolimata kandsin uhkelt Eesti rahvarõiva seelikut ja vööd.

Kogu konverentsi kõige olulisemaks osaks olid uued tutvused. Konverentsil osales ju üle 40 erineva riigi! Saan uhkelt öelda, et nüüd ootavad tuttavad mind näiteks Norras, Austrias, Aserbaidžaanis ning isegi Hongkongis. Samuti on just teised AIESECi üksuste inimesed need, kellelt häid ja halbu kogemusi koguda ning partnerlussuhteid luua. Tõin Eestisse kaasa näiteks huvitava lepingutasu mõtte Taanist ja partnerlusidee Kolumbiast.

Puutusin esimest korda kokku ka nelja AIESEC Internationali liikmega, sealhulgas AIESECi presidendiga. Need inimesed on aastaid enda elust AIESECile pühendanud ning edendanud organisatsiooni just selles suunas, kus see praegu on. AIESECi president rääkis, mis teda motiveerib ning see mõte on üks osa sellest: “Do it because the world is moving at such a fast pace and we need people to be global citizens and understand one another and the way we work if we must work towards achieving peace“. Ja neid inimesi on veel ja veel, kes on valmis nii suure osa oma ajast panustama sellesse suurde visiooni, mis meid kõiki edasi viib, ning organisatsiooni arengusse.

Ükskõik, kes sa oled, kes sa seda postitust loed – rahvusvahelised kogemused ja millegi suurem poole püüdlemine on alus sõbralikuma ühiskonna suunas. Meie ümber olevad inimesed on sama inimesed kui sina isegi. Ja sellest tuleb kõigil aru saada. Kui sa mõistad maailma, oskad sa seda ka muuta. Võin kindel olla, et konverentsil osalemine andis mulle palju suurema pildi maailmast ja kuidas asjad väljaspool Eestit toimivad. Seda peaks iga noor inimene kogema. Päriselt.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *